Thursday, May 21, 2015

Uuemõisa 115 ja 110 ning kole istak

Heloouuuuu
Käisime vahepeal Uuemõisas võistlemas. Laup hommikul kell 7 hakkasime võitma ja kohale jõudsime enne 9-t. Olin siis esimest korda elus Esimene ja pidin kiiresti raja ära vaatama ja juba läksin galopitama ja hüppama. Soojendus oli muruplatsil ,kuna meil ei olnud krihve siis päris libe oli aga õnneks jäime püsti ,aga soojendushüpetel raven väga kartis ,et ta libiseb. Esimene sõit oli 115 ja ikka ja jälle ma ei suutnud seal midagi teha, keerasin viltu peale takistustele ja lõikasin(maeiteamiks), päris kohutav sõit oli , ma tõesti pärast olin nii kurb ,et kõik pidid nägema kuidas hobune kogu töö üksi ära tegi. Raven on ikka nii puhta südamega ja niiii aus ,et minu 8 viga mis ma tegin süsteemidel,okseritel ning ka mõnel lattaial , ajas ta ainult 1 okseri maha , mida oleks olnud võimatu päästa. Keerasin süsteemile liiga vara ja siis sattus samm nii ligidale ,et raven tegi konnaka ,siis oli 2 sammu ja okser aga raven ei jõudnud enam okserit hüppata sest hoog kadus ära ja eks ma natuke jäi suupeale ka :( Oeh mind hobuse lõhkujat :( Aga lohutan ennast sellega ,et nendest õppingi, ka raven.
Sellle sõidu videot ma kindlasti ei pane , sest seda on valus vaadata :'(
Teine sõit oli 110cm.
Rada oli tegelt lihtne , seekord tuli 8kp aga need olid pisivead, muidu oli ilus sõit ja jäin sellega väga rahule. Teises sõidus olin jällegist viimane, saime oodata , aga see aeg läks kiiresti :)
Jäin raveniga väga rahule, no tõesti tubli loom ikka noh ...


Proovin nüüd hakkata oma istakuga tegelema, just hüppamisel , no niii koleeeee
Käed kusagil potisangades ja jumala vales kohas.Nendel piltitdel on veel kõik okei , aga kui eku meid eile pildistas hüppetrennis siis KOHUTAAAAVVVV. No vägavägaväga kole.
Säär ka kusagil hobuse pepsis , vaatan maha , hüppeajal istun sadulas jne .
Nutma ajab lausa.





Tuesday, May 5, 2015

Perila Kevad 2015

Heipaa söberid.
Käisime siis Perila kevadel ja sõitsime esimesel päeval 90cm ja 110cm.
90 läks täitsa metsa , sest Raven vedas ühe madala juures lihtsalt minema ,ega ma ainult teda ei süüdista eks minu käsi oli ka ikka mängus aga noh ei jõua nii kiiresti reageerida. Ta teeb nii ,et kui jõuame juba takistuse ette siis paneb hoogu juurde viskab pea ülesse ja läheb lihtsalt mööda , kivist müür teda ka ei peataks.... Aga mis seal ikka sõitsin edasi ,muidu oli puhas sõit aga noh tõrge läks ikka kirja + aeg. 110cm oli natu raske rada ka , videolt vaatasin ,et tempo vapsjee puudus , selle tõttu ka 8kp  aga seekord mööda ei vedanud :) Järgmine päev sõitsin ainult 115cm. Jõudsime sinna 5 õhtul ja siis vaatasime rada ja tzillisime päris kaua sest ma olin alles 72 :) Kõrgus polnudki minu jaoks jube, pigem mõtlesin rohkem sellele ,et ta jälle mööda ei veaks ja ma ikka säärega toetaks teda.
Soojenuds oli nii ja naa , vahepeal pani poole sammu peal 115 okseri puhtalt üle :D Monical jäi isegi suu lahti :D Selline paugupüss ,et waou :D Aga sõit jälle nii normaalselt ei läinud , mdea kus ma oma mõtetega olin ja lasin lihtsalt kõik sammud põhja ja neid konnakaid oli korralikult . Pean endale pähe taguma ,et KUI ON KÕRGEM PARKUUR SIIS HOOGU JUUUUUUURDEEEE ! mitte aeglasemaks.... aga noh meie esimene 115 ikkakist ja Raven oli nii tubli päästis nii palju kui päästa andis aga süda tilgub ikka veel süsteemi prst verd.  Oli lattaed 2 sammu ja okser. Lattaed tuli põhja ja siis ei saanud hoogu ülesse ja okserisse sisse me lendasime , mitte küll väga hullult aga siiski ravenist oli nii kahju , olen ikka loll ja lõhun hobust nii :( Aga eks me nii õppimegi oma vigadest või noh mis me  , mina ikka , ma tohman oleksin pidanud juba kaugemal sammu klappima saama ja hobusel oleks palju lihtsam olnud.. Kokku sisi 12kp, korralik lammutus töö sai tehtud ..  Olen õnnelik selle üle ,et  mul on nii palju vedanud ,mul on hobune kesnii tahab hüppata olenemata enda esivanematest kes just ei olnud hüppehobused. Ja ta ikka lendab korralikult. Monica perilas ütles mulle , et ,,Ravenil on sitaks hea hüppe'' mis viis mu paha tuju ja süümepiinad kohe minema , mõtlesin selle üle ikka päris pikalt autos ja tegelt on see täiesti tõsi , vähe on leida selliseid pooltraavleid kes lendavad. Nii et proovin oma vigadest õppida ja olla oma hobusega väga rahul olenemata tulemusest.
Piltide autor: Celin Lannusalu.